Ogaplaatsõrestike paigaldus, kinnitused ja toestused tuleb teha ehitusprojekti kohaselt, järgides ka selle juhendi põhimõtteid.
Ogaplaatsõrestikud paigutatakse projektiga määratud tugedele (kandvad seinad, talad). Kavandatust väiksema või suurema arvu tugede kasutamine pole lubatav. Kui toed paiknevad eba- sümmeetriliselt, tuleb hoolega jälgida sõrestiku orienteeritust tu- gede suhtes (vt joonis 11).
NB! Ogaplaatsõrestike jaoks tuleb peaprojekteerijal alati esitada lahendus konstruktsiooni kui terviku jäigastamiseks.
Sõrestike toetuspikkust (toe pindala) ei tohi vähendada. Toena toimiva ülasidepuu jätku ei või teha lähemal kui 100 mm sõrestiku toetuskohast.
Sõrestike vahekaugust ehk sammu ei tohi suurendada.
Sõrestike vardaid ei tohi läbi lõigata ega teha neisse sisselõikeid, kui sellist võimalust pole projektiga ette nähtud. Igasuguste avade ja sisselõigete tegemine tuleb projekteerijaga kooskõlastada.
Kui tekib sundolukord tugede asukohtade muutuse, sõrestike vahekauguse, koormuste muutumise või varraste lõikamise näol, tuleb alati tellida kontrollarvutused ja projekti muudatus. Sõrestikud paigaldatakse tavaliselt ühekaupa. Kui paigaldus toimub eelnevalt maapinnal sidemetega ühendatavate sõrestikepaaridena või suuremate plokkidena, siis sellise moodusega kaasnevad arvutused ja lisaprojekteerimise korraldab ehitusfirma.
Kui katusekandja on veopiirangute tõttu kõrguses kavandatud kahest või enamast osast, siis on soovitatav teha ühendusjätkud enne kandja lõplikku paigaldamist kas jätkulaudade või naelutusplaatide abil, nagu näidatud joonisel 12.
Ogaplaatsõrestike paigutuse, vertikaalsuse ja vööde sirgus
Ogaplaatsõrestike paigutuse, vertikaalsuse ja vööde sirguse osas tuleb täita joonistel 13 ja 14 esitatud nõudeid. Kui tugedevaheline kaugus võimalike ehitusvigade tõttu muutub rohkem kui poole toetuspinna laiuse võrra, tuleb lahenduse osas konsulteerida projekteerijaga.
Nõue vertikaalsusele
Soovitused paigaldamiseks kraana abil viilkatuse näite varal
+ Tähistada sõrestike asukohad kandeseintel ning paigaldada vastavad ühenduselemendid (nurkterased).
+ Tähistada sidemete asukohad.
+ Esimene sõrestik toestada kaldtugedega.
+ Teine sõrestik asetada ettenähtud kaugusele.
+ Sõrestike ülemiste vööde vahele paigaldada sidemed või sidesõrestik.
+ Sõrestikud loodida. Soovitavalt kontrollida diagonaalmõõtmeid toetuspunktide vahel.
+ Ühendada sõrestikud ja sidemed.
+ Tõsta kraana abil paika järgmised sõrestikud, ühendada need lati abil juba kinnitatud sõrestikuga ning kinnitada seinte külge.
+ Pärast ca 10. sõrestiku paigaldamist kinnitada sidemed vastavalt joonistele ja käesolevale juhisele. Igal juhul tuleb puuduvad sidemed paigaldada tööpäeva (vahetuse) lõpuks.
Ristuvad viilkatused
+ Põhikatuse sõrestike paigaldamine (vt. eelmist).
+ Kõrvalkatuse sõrestike paigaldamine (vt. eelmist).
+ Kõrvalkatuse harjaliini pikendamine nööri abil põhikatuseni.
+ Lamavate sõrestike ehk harjatugede paigaldamine (vt joonis 15 ja 16). NB! Lamavad sõrestikud toetada kiilukujulise otsaga kergitusliistudele.
+ Harjatoed kinnitada põhisõrestike külge sarikaankrutega.
+ Vajaduse korral paigaldada harjatugede vahele põhisõres- tikke siduvad roovid (vastavalt projektile).
Harjatugede paigaldamine
Harjatugede toetamine
Kelpkatuse paigaldamine
Kelpkatused jagunevad kelbapiirkonnaks (lõikumispunktist kelbaräästani) ja põhikatuse piirkonnaks (lõikumispunktide vaheline ala), vt joonis 17.
Tööde soovitatav järjekord:
+ Põhisõrestike paigaldus lõikepunktide vahel nagu kirjeldatud (vt. Soovitused paigaldamiseks kraana abil).
+ Kelba trapetssõrestike paigaldus lõikepunktist kelbaräästa suunas.
NB! Viimase kelbasõrestiku asukoht selgub projektist, joonisel 17 on esitatud üks võimalikest variantidest.
+ Kelbasõrestike omavaheline sidumine (jäigastamine).
+ Roodsõrestike või roodsarikate paigaldus.
NB! Viimaste ühendamine kelbasõrestikega toimub reeglina terasdetailide abil. Jälgida projekti!
+ Lühemate küljesõrestike või sarikate paigaldus.
+ Kelbasarikate paigaldus.
Ülemiste vööde ehitusaegne toestamine
Paigaldamisel peab sõrestike toestus olema piisav ehitusaeg- setele koormustele, sealhulgas tuulekoormusele. Toestused võib teha kas üksiktugedena või ogaplaatkonstruktsioonis tuu- lesõrestikena.
Toestusena võib kasutada ajutisi naeltega kinnitatavaid piki- ja diagonaalsidemeid, millega jäigastatakse vähemalt äärmised sõrestikud.
Ehitise otsast esimene või teine sõrestik (juhul kui esimene aset- seb otsaseina kohal) seotakse ülemisest vööst otsaseinaga maksimaalselt 2,5 m tagant. Vastav toestus tehakse ka ehitise teises otsas ja kui ehitise pikkus ületab 15 m, siis ka ca 10 m tagant sõrestikevälja vahekohtades.
Alumiste vööde ehitusaegne toestamine
Alumiste vööde ajutiste sidemete maksimaalne vahekaugus on 4 m ja toed kinnitatakse otsa- ning vaheseinte külge. Nii ülemise kui alumise vöö pinnas kinnitatakse kaldsidemed vastavalt joo- nistele 18 ja 19. Sellised kaldsidemed peavad paiknema vähe- malt ehitise otstes ja pikemate kui 15 m ehitiste puhul ka vahe- peal ca 10 m tagant.
Ehitusaegsete sidemetena kasutatakse üldiselt laudu ristlõike- ga vähemalt 22 x 100 mm. Side naelutada kõikides kinnituskoh- tades vähemalt kahe naelaga 2,8 x 75 mm.
Kui sõrestikuväli jäigastatakse äärmiste sõrestike vahele paigu- tatavate horisontaalsete tuulesõrestikega (vt joonis 20), siis aju- tised pikisidemed on vajalikud ainult katuseharja ja tugede joo- nel, siiski paigaldatuna maksimaalselt 6 m vahega.
Vertikaalselt paigutatud tuulesõrestikud ehk tuulepukid
Jäigastussõrestike kasutamise puhul võib sõrestike paigalduse teha nii, et äärmine sõrestikepaar ühendatakse tuulesõrestike või tuulepukkide abil ruumiliseks tervikuks maapinnal looditud alusel ja tõstetakse sellise jäigastatud plokina kandeseintele. Teised sõrestikud paigaldatakse siis edasi ühekaupa. Kasuta- des jäigastamiseks tuulesõrestikke puudub vajadus ülemise vöö tasapinnas kaldtugede järele (vt joonis 21). Sõrestikud seo- takse üksteisega mitte enam kui 2,5 m vahega roovidega. Alu- mise vöö ehitusaegne toestus tehakse nagu eelpool kirjeldatud.
Tuulesidemed metall-lintidest.
Kui tuulesidemetena on kasutatud metall-linte, tuleb olulisena silmas pidada järgmist:
+ kavandatud lindi ristlõiget ei tohi oma suva järgi asendada väiksemaga;
+ enne katusekandjate külge kinnitamist tuleb lint pingutada (sirgestada) vastava seadmega;
+ tuulelindi nurgakinnituse jaoks peab looma lisanaelutuse võimaluse (vt. joonised 22, 23)
Kui tuulesidemetena on kasutatud metall-linte, tuleb olulisena silmas pidada järgmist:
+ kavandatud lindi ristlõiget ei tohi oma suva järgi asendada väiksemaga;
+ enne katusekandjate külge kinnitamist tuleb lint pingutada (sirgestada) vastava seadmega;
+ tuulelindi nurgakinnituse jaoks peab looma lisanaelutuse võimaluse (vt. joonised 22, 23)
Nõtketoed
Ogaplaatsõrestikud on oma tasapinnast väljapoole väga saledad konstruktsioonid. Reeglina märgitakse sõrestike tööjoonistele nõtketugesid vajavad vardad ja ka tugede kinnitusmoodus. Kui sellised andmed puuduvad, tuleb toimida nii nagu on näidatud joonistel 24 ja 25.
Nõtketoed
Pealt vaade
Toekinnitused
Ogaplaatkandjate toekinnitustena on soovitatav kasutada naelutusavadega tsingitud terasest nurgikuid. Kandjate ääretugedel on üldiselt piisav kasutada ühte nurgikut. Nurgiku minimaalne mõõde on 90 x 90 x 60 x 2,5 mm ja kinnitamiseks kasutada rihveldatud ankrunaelu 4 x 40 (4 + 4 tk). Kui teepiirkonnas on ogaplaat, võib nurgiku kinni naelutada ka läbi ogaplaadi avade (vt joonis 26).
Vööde kinnitamine
Kõikide ogaplaatkandjate ülemised (surutud) vööd peavad olema nõtkumise vastu kinnitatud. Ka teatavad osad alumistest vöödest võivad vajada nõtketugesid. Toestuse võib teha vööde üla- või alapoolele kinnitatud roovide, laudise või plaatide abil.
Ogaplaatsõrestiku projektis peab olema esitatud lubatav maksimaalne roovi samm. Kui katuse kattematerjal (nt profiilplekk) võimaldab suuremat roovi sammu, tuleb nõtkeohu vältimiseks vajadusel kasutada täiendavaid roove.
Sama ülemise vöö kohal ei tohi teha kõrvuti asetsevate roovide otsjätkusid.
Need tuleb hajutada. Nõtketugedena toimivate roovide naelutamisel tuleb täita järgmisi miinimumnõudeid:
+ roovi paksus 22 – 38 mm: 2 n 2,8 x 75 igas kinnituspunktis;
+ roovi paksus 39 – 58 mm: 2 n 3,4 x 100 igas kinnituspunktis.
OLULINE TEADA! Katuse kaldest olenevalt on ca 1,5 m laiuses osas nii räästaste kui harja piirkonnas tuule imev jõud tavalisest oluliselt suurem (isegi üle kahe korra suurem) ja roovid tuleb kinnitada tugevamalt. Seda on eriti oluline teha sõrestike ja roovide suure vahekauguse ja kerge katusekatte korral.
Täislaudis (nt rullmaterjalist katusekatte aluslaudis) on piisav sõrestiku vöö nõtketoestuseks tingimusel, et iga laud kinnitatakse vöö külge vähemalt kahe naelaga. Laudise kasutamisel on soovitatav sõrestike maksimaalseks vahekauguseks valida 900 mm või kasutada paksemaid laudu.
Kõrvuti asetsevate laudade jätkud ei tohi olla sama vöö kohal ega naabersõrestike vahekohtades.
Vahetult sõrestike vööde külge kinnitatavad jäigad plaadid on sobivad nõtketoed (vineer, puitlaastplaat või OSB-plaat paksusega vähemalt 8 mm ja naelutustihedusega ≤ 150 mm). Pehmet puitkiudplaati, kipsplaati või Luja-plaati nõtkumissidemena mitte kasutada nende plaatide vähese tugevuse ning hapruse tõttu.
Kui sõrestiku vöö ja nõtketoe vahel kasutatakse kergitusliistu, tuleb see naelutada järgmiste reeglite kohaselt:
+ liist paksusega 22 – 25 mm: n 2,8 x 75 samm 400
või n 2,5 x 60 samm 300
+ liist paksusega 26 – 38 mm: n 2,8 x 75 samm 300
+ liist paksusega 39 – 50 mm: n 3,4 x 100 samm 400
OLULINE TEADA Harja- ja räästapiirkonnas tuleb kergitusliistud naelutada topelt tihedusega.
KATUSE ÜLDJÄIGASTAMINE
Katuse üldine jäigastamine teostatakse objekti peaprojekteerija lahenduse kohaselt. Sõrestike vööde nõtketoestusest katuse jäigastamiseks tavaliselt ei piisa. Seepärast tuleb tuule- ja nõtkesidemetelt jõud juhtida jäigastavatele seintele! Katust jäigastavate konstruktsioonideta saab ogaplaatsõrestike rivi võimaluse liikuda, põhjustades katusekatte ja otsaseinte deformatsioone või halvimal juhul kogu katusekonstruktsiooni varisemise.
Katuse üldjäigastamise moodused on järgmised:
+ ogaplaattuulesõrestikud või tuulepukid;
+ kohapeal ehitatavad horisontaalsed sõrestiksidemed ja toed;
+ piki- ja diagonaalsidemed koos alumise vöö jäigastamisega;
+ jäigastamine plaatidega (profiilplekist kate, ülemise vöö külge kinnitatavad jäigad plaadid).
Katuse tasapinnas teostatavale jäigastamisele lisaks tuleb sõrestike ülemistelt vöödelt juhtida koormused kandvatele seintele. Selleks on parim moodus ogaplaatsõrestike vahele paigaldatavad ogaplaat-tuulepukid, mille kõrgus vastab sõrestike kõrgusele pukkide paigaldamise kohas.
Kivikatuste puhul tuleb sõrestike ülemiste vööde tasand eraldi jäigastada.
Rullmaterjalist katete aluslaudis ei ole üldjuhul piisava jäigastava toimega.
Profiilplekist katusekate on üldiselt piisava jäigastava toimega, kuid vajab selleks märgatavalt tihedamat kinnitamist roovide külge kui pleki tootjad seda soovitavad. Seetõttu tuleb olla profiilpleki kui jäigastava konstruktsiooni osa arvesse võtmisel äärmiselt ettevaatlik. Kinnitustiheduse peab määrama konstruktsioonide peaprojekteerija.
Muud katusekattematerjalid, sealhulgas ka valtsühendustega sile plekk, vajalikku jäigastavat toimet ei oma!
VALMISTAMISE HÄLBED
Sõrestiku pikkus:
+ L ≤ 10 m, lubatav hälve joonise mõõtmest ±10 mm;
+ L > 10 m, lubatav hälve joonise mõõtmest ± 10 mm + 1 mm/m 10 m ületavalt osalt. Sama seeria sõrestike omavaheline pikkuse erinevus maksimaalselt ±10 mm.
NB! Kui sümmeetrilise sõrestiku pikkuse hälve moodustub põhiliselt ühe poole hälbest, siis järgnevate tööde ladususe huvides on kasulik sõrestikud vastavalt orienteerida.
Sõrestiku kõrguse hälve ±10 mm. Liitekohtade asendi erinevus 20 mm.
Puidu mõõtmed:
+ paksus ± 1 mm;
+ laius ≤ 100 mm, ±1 mm;
+ laius > 100 mm, ±1,5 mm.
Ogaplaadid:
+ mõõtmed ja peasuunad vastavalt joonistele;
+ paigutus sümmeetriline liitekoha mõlemal poolel joonisel näidatud lubatava hälbega.
Toimimine erakordsetes olukordades
1. Mehaanilised vigastused. Kahjustused koos projekteerijaga üle vaadata ja otsustada tugevdamise moodus.
2. Väärast ladustamisest tingitud sõrestike deformatsioonid. Koos projekteerijaga otsustada sirgestamise moodus.
3. Kahtlused puidu kvaliteedi osas. Koos sõrestike tootjaga otsustada tugevdamise või asendamise vajadus.
4. Sõrestikud on külmunud pinnase külge. Mitte jõuga lahti rebida, vaid ettevaatlikult külmunud koht lahti raiuda või lahti sulatada.
5. Pikemat aega maakontaktis olnud sõrestike puidul ilmnevad puidu värvuse muutused. Konsulteerida seenkahjustuste asjatundjaga otsustamaks sõrestike kasutuskõlbulikkuse üle.